Baccarati ajalugu

Baccarati päritolu on nii-öelda kaduma läinud, ent paljud ajaloolased väidavad, et mõningad allikad viitavad mängu olemasolule juba 19nda sajandi keskpaigast ning usutakse, et see pärineb Itaaliast. Räägitakse, et mängu kujunemise loos on mänginud olulist rolli prantsuse päritolu mäng "vingt-et-un" (21), mis tänapäevases “keeles" pole ei muud kui armastatud blackjack. Baccarati näol on tegu kaardimänguga, mille eesmärk on saada võimalikult lähedalt määratud numbritele nii, et arvu ei ületata.



Sõna Baccarat pärineb itaalia keelsest sõnast “baccarat" ning see tähendab nulli (0). Termin viitab pildiga kaartidele ning 10netele, milledel on mängus nulline väärtus. Usutakse, et esialselt mängiti keskajal baccarati Tarokki kaartidega. Hiljem, umbes 1490. aastal tutvustati mängu Prantsusmaal, kus see sai eksklusiivseks aadlike meelelahutuseks. Euroopas on baccarat ning selle versioon “chemin de fer" ühed kõige populaarsemad kasiinomängud.

Toetudes paljudele ajaloolastele leiutati mäng esialdselt Itaalia mänguri Felix Falguiere poolt. Räägitakse, et mehe leiutatud mäng põhines vanal etruski üheksa jumala rituaalil, kus palvetati kükivarvukil blondiinist neitsi poole, oodates, et too heidab üheksase täringu. Täringuheite tulemusest sõltus tema saatus. Kui heite tulemusel tuli kaheksa või üheksa, võis temast saada prestrinna; kui ta viskas kuue või seitsme, arvati ta järgnevatest religiooniga seotud tegevustest välja; kui ta heitis ükskõik, mis väiksema numbri kui kuus, pidi ta kõndima merre. Nüüdisaja baccarat toimib sarnaselt, ent reeglid ning väljamaksed on oluliselt vähem dramaatilised.

Alates ajast, mil baccarati tutvustati Nevada kasiinodes, on mängu peetud glamuurseks. Enamikes kasiinodes mängitakse seda kinnistes ruumides. Eesmärgiks oli meelitada kõrgeid roller'eid või külastajaid, kes oma rahaga ehk kergemalt ümber käisid. Ühes tuxedo-clad diileritega, on mängu ümber olev õhk täis elegantsi.

Baccarati mängitakse nö snoobilikus ruumis, mis asub eraldi teistest mängudest, mida maapealsetest kasiinodes pakutakse. Keskendumine pole taolises keskkonnas aga just kergemate killast, mistõttu on online baccarat tihti suisa ideaalne valik.

Mängurid on üldjuhul väga kenasti riietunud ning laudade miinimumid on kõrged. Tavaline baccarati laud on umbes sama suur kui craps'de oma ühes kolme diileriga ning 12-14 mängijaga. Iga mängur saab panustada kas mängurile või pankurile. Diiler aga panustab tavaliselt pankurile.

Kogu oma lummuses on baccarat primaarselt lihtne mäng. Mängus puudub vajadus teha otsuseid või valikuid; ei pankuril ega ka diileril pole tarvis oskusi. Mängijad võivad valida meelepärase istekoha, kuna see ei mängi absoluutselt mingit rolli. Igal istmel on oma vastav number ühest kuni viieteistkümneni ning seda teenindab kolm diilerit. Diilerit, kes kes on 1-15 positsioonide vahel, nimetatakse “caller" -iks. Tema juhib mängu karbiga, mida kutsutakse “the shoe". Iga mängijal on oma kord, et shoe'd käsitseda. Mängijal tuleb pangale panustada, kui tal on shoe, ent sellest on õigus loobuda ning nii käib kaart ühelt mängurilt teisele. Jällegi, kaartide panemises pole kellelgi eelist. Shoe'ga mängijate kaardid paneb caller vastavatesse kastidesse ning seejärel võtab kas uue kaardi või teatab võitja.

Mängijad panustavad oma chips'id nummerdatud kastidesse nende istekoha vastas. Panustada saab nii mängurile kui ka pangale, mõlemile tasutakse võrdselt. Enamikel juhtudel varieeruvad panused €20 kuni maksimaalselt €2,000 vahel. Kui võitja on selgunud, maksavad diilerid panustele ning koguvad raha kaotajatelt. Kui pank tuli võitjaks, siis mängijad, kes võitsid, peavad maksma 5% lisatasu oma võidu pealt. Seega, kui mänguril oli $100 panus pangale ning see võitis, saab maja mängurilt $5. Raha küll ei koguta iga mängu lõpus, vaid võitude kohta peetakse ülevaadet nummerdatud kastis, mis on kahe väljamakseid tegeva diileri vastas. Mängur maksab kuhjunud summa pärast seda, kui ta shoe lõpetab. Iga kord, kui shoe on kaartidest otsakorral, vahetatakse kõik kaheksa decki välja.

Selles mängus pöörleb tehing ümber laua, just niisamuti kui täring keerleb craps'ide laual. Kui mängija ei soovi diili, tuleb tal shoe edasi järgmisele mängurile anda. Sama mängija teeb tehinguid seni kuni pankur võidab. Parasjagu tehinguid tegev mängur paneb kaks kaarti lauale shoe alla tagurpidi ning annab parima panusega mängijale järgmised kaks kaarti, samuti mastiga laua poole. Antud mängur vaatab kaarte ning annab need tagasi mängurile, kes parasjagu tehingut teeb. Seejärel pöörab tehinguid tegev mängur kaardid ümber ning üks kasiino diileritest teatab kogutud numbrid. Vastavalt neile numbritele võib diiler lasta sel, kes kaarte jagab, kolmandagi kaardi lauale panna. Viimaks maksab diiler nende kihlvedude eest, mis võitsid ning kogub diileri kandikult kaotused. Mängur, kes tehinguid teeb, ei võta finantsilist vastutust teiste mängijate panuste eest, vastupidiselt pai gow'le, ning tema kohuseks on vaid keertide pööramine.

Egle