Hasartmängusõltuvusest

Mis on hasartmängusõltuvus?

Igapäevases mõttes viidatakse hasartmängusõltuvusega olukorrale, kus mängimine muutub järjest raskemini juhitavaks ning võib hakata mõjutama inimese rahalist heaolu, suhteid, kohustusi või enesetunnet. 

Mõned inimesed kirjeldavad, et mängimine võtab rohkem aega ja tähelepanu, kui nad algselt plaanisid, või muutub harjumuseks, millest on keeruline eemalduda. Tihti häirib see inimese igapäevast toimetulekut ja elukvaliteeti.

Oluline on märkida, et siin lehel pakume üleüldist teavet teema kohta, mitte ametlikku diagnoosi. Kui sul või kellelgi lähedasel tekib mure, võiks kaaluda kvalifitseeritud nõustajaga suhtlemist.

Kuidas inimesed sageli hasartmänguprobleeme kogevad?

Inimesed võivad kogeda hasartmänguga seotud raskusi väga erineval viisil ja erinevatel raskusastmetel. Mõned näited, mida sageli kirjeldatakse on järgmised:

• mängimine muutub järk-järgult oluliseks osaks igapäevarutiinist
• hasartmängudest saadav põnevus või “pinge maha võtmise” tunne muutub väga oluliseks
• mängimine võtab rohkem raha või aega, kui inimene ise soovib
• mängimine muutub viisiks ebamugavate tunnete vältimisel
• mängimine toimub üksi ja salaja, et vältida teiste tähelepanu

Ka mõned rahvatervises tihti kasutatavad käsitlused, aitavad inimestel oma harjumusi peegeldada. Need ei anna diagnoosi – pigem annavad üldise arusaama erinevatest riskitasemetest.

Oluline on teada, et ehkki taolisi teste on võimalik iseseisvalt internetis teha, viitavad sarnaste testide tulemused ainult riskitasemele, mitte kliinilisele diagnoosile. Hasartmänguhäire diagnoosimise pädevus kuulub ainult kvalifitseeritud tervishoiu- või vaimse tervise spetsialistile!

Levinud märgid, mis võivad viidata sellele, et mängimist on raske hallata

Alljärgnevad käitumismustrid ei ole diagnoosiks, ent võivad mõne inimese puhul viidata sellele, et mängimine on hakanud väljakutseid tekitama ning probleemseks muutuma. Näiteks: 

• sage mõtlemine mängimise peale
• kaotuste “tagasi võitmise” püüdmine
• kavandatust suurema summa või aja kulutamine
• mängimise varjamine või selle vähendamine juttudes
• pinged suhetes või konfliktid peres
• rahalised raskused
• frustratsioon, ärrituvus või rahutus, kui mängida ei saa
• tugineda teistele rahalise toe saamiseks

Kui need kirjeldused panevad mõtlema, võib abiks olla ka allpool olev lihtne enesereflektsioonitest, kus saab vastata küsimustele või võiks kaaluda professionaalse nõustamisteenuse poole pöördumist.

Enesepeegeldus

Järgnevad küsimused aitavad mõelda oma mänguharjumuste üle. Need ei ole meditsiinilised ega anna ametlikku hinnangut, kuid võivad abiks olla oma mängukäitumise peegeldamisel. Kui küsimused tekitavad kõhklusi, võiks kasulik olla ametlike enesehindamisvahendite uurimine või tugikeskusega rääkimine.

• Kas oled panustanud rohkem, kui sa tegelikult võid endale lubada kaotada?
• Kas oled tundnud vajadust panustada suuremaid summasid, et saavutada sama põnevustunnet?
• Kas oled läinud järgmisel päeval uuesti mängima, et kaotatud raha tagasi võita?
• Kas oled laenanud raha või müünud midagi, et mängida?
• Kas oled tundnud, et sul võib olla hasartmänguprobleem?
• Kas teised on kritiseerinud sinu panustamist või öelnud, et sul on hasartmänguprobleem, olenemata sellest, kas sa ise seda uskusid?
• Kas oled tundnud süütunnet oma mängimise või selle tagajärgede pärast?
• Kas hasartmängimine on põhjustanud sulle terviseprobleeme, sealhulgas stressi või ärevust?
• Kas sinu hasartmängimine on tekitanud rahalisi probleeme sinu või sinu kodumajapidamise jaoks?

Miks hasartmänguprobleemid välja arenevad?

Hasartmängudega seotud raskused ei teki tavaliselt ainult ühel põhjusel ja võivad välja areneda järk-järgult. Inimesed kirjeldavad tihti väga mitmeid erinevaid tegureid, mis võivad selle probleemi sündimisele kaasa mängida:

• stressirohked eluperioodid või suured elumuutused
• rahaprobleemid, mille järel mängimine võib tunduda ajutise “lahendusena”
• põnevuse otsimine või rutiinist pääsemise soov
• lihtne ligipääs mängudele, eriti internetis

Need tegurid võivad üksteist võimendada, mistõttu võib olukord märkamatult kujuneda keerulisemaks. Kui mängimine hakkab igapäevaelu segama, võiks kaaluda professionaalse toe kaasamist.

Kuidas hasartmänguprobleemid igapäevaelu mõjutada võivad

Hasartmängukäitumisega seotud raskused võivad avalduda paljudes eluvaldkondades ja mitmes erinevas faasis. Mõned inimesed kirjeldavad näiteks:

• raskusi rahaliste kohustuste täitmisel
• pingeid peresuhetes või sõpradega
• unetust või pidevat muret
• keskendumisraskusi tööl või koolis
• isolatsiooni või soovimatust rääkida oma tegemistest

Kõikide inimeste kogemused on erinevad ent kui allolev tundub tuttav, võivad tugiteenused pakkuda tuge ja infot võimalike järgmiste sammude jaoks.

Kust Eestis abi saada?

Paljud inimesed leiavad, et kellegagi rääkimine aitab olukorda selgemalt mõista ja sellest paremini aru saada. Abi otsimine ei tähenda kohest kohustust midagi muuta – sageli tähendab see lihtsalt võimalust oma muret turvaliselt jagada. 

Kui spetsialist on hinnanud olukorra tõsidust, soovitatakse igale ühele individuaalselt sobivad edasised sammud. Eestis on tasuta ja konfidentsiaalset professionaalset abi võimalik saada Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskusest või Ohvriabi infotelefonilt.

Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus (HMNK)

Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus pakub professionaalset ja konfidentsiaalset tuge. Hasartmängusõltuvuse ja digisõltuvuse teraapia sõltlasele ning nõustamine sõltlase lähedasele on tasuta. HMNK teenused on mõeldud Eesti Vabariigi kodanikele ja need on rahastatud Sotsiaalministeeriumi poolt. 

Nõustamistelefon: 15140
Kodulehekülg: https://15410.ee/

Ohvriabi emotsionaalne tugi

Ohvriabi pakub igapäevamurede korral tuge, mis on kättesaadav nii telefoni, chat’i kui ka videosilla kaudu. Teenus on suunatud kõigile, kes tunnevad vajadust kellegagi oma muredest rääkida. 

Nõustajad kuulavad, pakuvad emotsionaalset tuge ning vajadusel suunavad edasi spetsialistide juurde. Nõustamine on saadaval eesti, vene ja inglise keeles.

Telefon: 116 123 (avatud iga päev 10.00-24.00)
Kodulehekülg: https://www.palunabi.ee/et 

Praktilised vahendid, mida kasutada juba täna

Mõned inimesed kasutavad mänguharjumuste teadlikumaks jälgimiseks erinevaid tööriistu. Oluline on mõista, et need ei asenda professionaalset nõustamist, kuid võivad pakkuda esmast tuge ja võivad ennetada edaspidiseid probleeme.

Enesevälistus (HAMPI nimekiri)

Eestis on võimalik kehtestada mängukeeld Maksu- ja Tolliameti HAMPI süsteemi kaudu, mis piirab juurdepääsu nii maismaa- kui ka online-kasiinodele. Kasutaja saab ise määrata keelu kestuse, mis võib olla näiteks 6 kuni 36 kuud, andes võimaluse teha teadlik paus mängimisest.

Piirangu saab kustutada pärast tähtaja möödumist, kas e-MTA kaudu või teenindusbüroos avalduse esitades. Piirangut saab seada:

• EMTA e-teenuste kaudu
• Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroos
• Hasartmängukorraldaja juures

Blokeerimistööriistad

Hasartmänguprobleemi kontrollimiseks ja riski vähendamiseks on olemas mitmesuguseid tehnoloogilisi ja teenusepõhiseid vastutustundliku mängu tööriistu, mida paljud inimesed kasutavad.

Need võimaldavad piirata ligipääsu hasartmängusaitidele, jälgida mängimise kestust ning seada panuste ja rahaliste vahendite limiite, aidates mängijal säilitada teadlikku kontrolli ja vähendada impulsiivseid otsuseid.

• Seadme- ja rakendusepõhised piirangud – võimaldavad blokeerida juurdepääsu hasartmängusaitidele või rakendustele.
• Vastutustundlikud tööriistad kasiinodes – kasiinod pakuvad mitmesuguseid enesejälgimise ja kontrolli meetmeid, näiteks reaalsuskontrolle, panuse- ja deposiidipiiranguid ning enesehindamise tööriistu.
• Reaalsuskontrollid – teavitavad mängijat mängimise kestusest ja hoiatusi panuste suuruse kohta.
• Pangad ja makseteenused – mõned teenusepakkujad (nt Swedbank, SEB) võimaldavad blokeerida makseid hasartmänguoperaatoritele, vähendades impulsiivsete panuste riski.

Praktiline kontrollnimekiri

Ka alljärgnevad igapäevaselt praktilised sammud võivad aidata inimestel mängimise üle kontroll saavutada ja vähendada hasartmänguga seotud riske:

1. Määrata rahaline ja ajapiirang – võib kehtestada igapäevased või iganädalased limiidid, mida ei ületa.
2. Eemaldada maksevahendid mängukontodelt – saab hoida pangakaardid ja digitaalsed maksevahendid eraldi, et vältida impulsiivseid panuseid.
3. Teavitada usaldusväärset inimest – võib rääkida sõbra, pereliikme või mentoriga oma otsusest mängimist piirata, et saada tuge ja jälgimist.

Probleemi korral soovitatakse tihti otsida meeldivad alternatiivsed tegevused – asendada mängimine teiste kasulike ja lõõgastavate tegevustega, näiteks sport, hobid, sotsiaalsed sündmused või loovtegevused.

Kuidas toetada lähedast, kui oled tema pärast mures?

Kui märkad, et lähedase hasartmängukäitumine võib olla muutunud keerulisemaks, võib abi leida järgmistest üldistest lähenemistest. Need ei ole reeglid ega professionaalseks juhiseks – lihtsalt laialt levinud mõtted, mis võivad aidata.

• Kuulata rahulikult ja hinnanguid vältides. Mõned inimesed leiavad, et avatud ja toetav kuulamine aitab lähedasel end turvalisemalt tunda.
  Räägi võimalusest kaaluda spetsialistiga rääkimist. Mõnele võib olla kasulik teada, et olemas on teenused, mis aitavad olukorda mõtestada ja arutada võimalikke valikuid.
• Mõelda läbi ühised rahalised korraldused. Mõned pered otsustavad igapäevased rahalised kokkulepped selgemaks teha, et vähendada pingeid ja ebakindlust.
• Arutada piire ja ootusi. Teinekord aitab see, kui kõik osapooled teavad, milline käitumine tekitab ebamugavust ja millised kokkulepped loovad turvatunnet.

Mida sellistes olukordades tihti välditakse:

• Rahaline “katmine” või väljapääsu pakkumine. See võib mõnel juhul sama mustri jätkumist süvendada ja tekitada lisapingeid.
• Süüdistamine või terav kriitika. Paljud inimesed tunnevad, et see muudab vestlused just pingelisemaks ja võib vähendada avatud suhtlust.

Ka lähedased ise võivad teinekord vajada tuge. Eesti ametlikud nõustamis- ja tugiteenused pakuvad sageli võimalust arutada oma kogemust ja tundeid –  isegi siis, kui inimesel endal ei ole mängimisega seotud raskusi.

Ressursid Eestis

• Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus: 15410.ee
• Ohvriabi: palunabi.ee
• HAMPI piirangute seadmine: e-MTA keskkond

Kasutatud kirjandus

1. Langham, E., Thorne, H., Browne, M. et al. (2016) Understanding gambling-related harm: A proposed definition, conceptual framework, and taxonomy of harms (Mängurlusega seotud kahju mõistmine: pakutud definitsioon, kontseptuaalne raamistik ja kahjude taksonoomia).
2. World Health Organization (2019) International Classification of Diseases for Mortality and Morbidity Statistics, 11th Revision (ICD-11) (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon suremuse ja haigestumuse statistika jaoks, üheteistkümnes). Lk 552.
3. Grant, J.E., Odlaug, B.L. & Chamberlain, S.R. (2017) Gambling disorder: DSM-5 criteria and symptom severity (Hasartmänguhäire: DSM-5 kriteeriumid ja sümptomite raskusaste).
4. Ferris, J., & Wynne, H. (2001). The Canadian Problem Gambling Index (Final report).
5. Custer, R.L. (1984) Profile of the pathological gambler (Patoloogilise mänguri profiil).
6. Nower, L., Blaszczynski, A. & Anthony, W.L. (2022) Clarifying gambling subtypes: The revised pathways model of problem gambling (Hasartmängu alamtüüpide selgitamine: probleemse mängurluse revideeritud teede mudel).
7. Ipsos UK (2023) Problem Gambling Severity Index: Extended Summary Report, Draft 3 (Probleemse Hasartmängu Tõsiduse Indeks: laiendatud kokkuvõtte aruanne, versioon 3).
8. Eesti Maksu- ja Tolliamet. Hasartmängu piirangu registreerimine. Kättesaadav: https://www.emta.ee/eraklient/e-teenused-maksutarkus/registrid-paringud/hasartmangu-piirangu-registreerimine 
9. Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus (HNK). Mida teha, kui sinu lähedase hasartmängimine on kujunenud probleemseks? Kättesaadav: https://15410.ee/hasartmangusoltuvus/ 
10. Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus (HNK). Kättesaadav: https://15410.ee/.
11. Ohvriabi. Kättesaadav: https://www.palunabi.ee/et